Alutaguse maraton
Kokkuvõtvalt: ilm oli külm, suusk oli sitt ja ei jõudnud sõita ka.Alustaks siis sellest, et mu klassikasuusad on sulasuusad. Paluks ilmataadil järgnevate tegevuste planeerimisel seda arvestada. -15 ja värske lumi on nende jaoks enam-vähem kõige halvem, mis olla saab. Külma pulbrit mu majapidamises ei ole, nii et alla läks SF80 ja peale Holmenkoli sinine. Pidamise krundi panin ka kodus ära, aga kuna EMHI ja yr.no prognoosid laupäevase ilma kohta olid veidi erinevad, siis mõtlesin, et määrin kohapeal. See oli viga. Külma ilmaga külma suusa all ei ole võimalik kõva määret korralikul laiali ajada ja alla jäi mingi imelik krobeline kiht. Õhk oli küll -15, aga mingi kuulujutt käis ringi, et lumi on -8. Alla läks 3 kihti Toko sinist -4..-10 ja peale roheline -10... Ma arvan, et määrdekombinatsioonil polnudki suurt viga. Ainult roheline ei oleks kindlasti pidanud. Lihtsalt kasuks oleks tulnud kogu see krempel kenasti kodus rauaga alla panna ja soojalt laiali ajada.
Stardis väga külm ei tundunudki. Ikkagi hulk inimesi koos sooja õhku välja ajamas. Number oli >100 ja algus üsna rahulik. Koguaeg passisin, kust mööda saaks, kuni ühel hetkel leidsin, et saaks küll, aga ei jaksa. Seda rada oleks väga mõnus hea lippega paaris sõita, aga praeguse libisemisega läks enamus maast sammuga paaris ja kõik tõusud vahelduvat. Tõusud olid sellised pikad ja lauged. Jama oli see, et kuna laskumised olid ka väga lauged, siis tuli seal koguaeg tõugata ja puhata sai väga vähe. Pulsigraafik on rohkem nagu mingilt jooksult mitte suusatamisest. Lisaks tundus, et tunnelis lendamine ei ole minu suusavormi sugugi parandanud. Kogu keskkoht oli kuidagi kange ja hingamine väga kinni. Osaliselt kindlasti ka külmast. Tõusud läksid väga raskelt, nagu ei saaks hapnikku kätte. Pulss üleval, aga jalad ei liigu. Paaristõugete osa oli kehvast libisemisest hoolimata kõige parem. Enamuse ajast oli päris suur grupp koos. Kusagil poole maa peal olime koos 3 mehega kahe suurema grupi vahel, aga nii 10km enne lõppu said need grupid kokku ja varsti tõmmati rivi hõredaks ka. Mina olin selleks ajaks päris süsi juba, aga kusagil 5km enne lõppu üritasin veel oma positsiooni parandada. See lõppes sellega, et 3km enne lõppu olin veel umbes 100., aga taga tuli hulk mehi, kes tahtsid ka 100 sisse. Ilmselt nad tahtsid seda rohkem kui mina, sest mööda nad läksid.
108. koht. Praeguse vormi pealt pole TM-l 100 sisse küll asja ja nädalaga ei ole ka enam midagi vormi parandamiseks teha. Kui ilm on samasugune, siis läheb ka 200 sisse saamisega raskeks. Jaanuari lõpp ja veebruari algus on trenni poolest väga lahjad olnud ja see annab tunda. Tuuletunnel suusatamisele erilist positiivset mõju ei avalda ja iga nädala neljapäev läheb kriiperdamisele. Tuleb vist see aasta lihtsalt langevarjuspordi aastaks defineerida.
posted by mno @ 19:52
<< Home