Tartu Maraton
1100 km tuli TM ajaks kokku, aga mingit erilist vormi ei tunneta. Vist on see maht liiga pika aja peale laiali valgunud. Teine variant on, et mitte ainult suusad ei saa hästi külma ilmaga hakkama vaid mina ise ka. TM ajaks ähvardati hirmsa pakasega, mis kõik ihuliikmed kohe ära külmetab, aga tegelikkus oli oluliselt pehmem. Ilus päike paistis ja võistlusriietuses starti oodates ei olnud sugugi külm. Tõsi küll see võistlusriietus oli sama, mis muidu sellise ilmaga treeningriietus. Selle vahega, et panin paksemad kindad. Laupäeva õhtul suuski proovides hakkasid õhukeste kinnastega sõrmed üsna ebamugavalt külmetama. Paari kilomeetriga läksid küll jälle soojaks, aga laskumistel puhus tuul ikka vastu käsi niiet kindad kippusid jäässe minema. Varustuse poole pealt veel see muudatus, et numbrite väljastamise laadalt ostsin 20 euri eest uued päikseprillid. Enne oli plaan brikodega minna, aga need on päikselise ilma jaoks veidi liiga heledad ja kipuvad ka tõusudel uduseks ja jäässe minema. Uus prill oli väga bro, mõnel laskumisel küll kippusid veidi ninale vajuma, aga seda peaks saama regullida.Pauk käis ja kõik panid ajama. Mina ka. Esialgne kiirus tundus suht jõukohane olevat, aga samas andsin endale ka aru, et ega ma palju kiiremini ei saaks ka. Paari kildiga sai selgeks, et pidamine on hea, aga lipe jätab soovida. Mitte midagi väga hullu, aga ümberkaudsetega võrreldes tundus, et pigem alla keskmise. Tõusudel oli jälle sama tunne nagu Alutagusel, et lihas on väga kinni, kuigi mingit erilist külmatunnet küll ei olnud. Liiga palav ka mitte. Matul koht 202. Tops jooki sisse ja edasi. Harimäele tõus läks päris kenasti. Pulss oli punases küll, aga enne nii pikka laskumist võib. Päris suurest grupist sõitsin mööda. Sellist head kerget tunnet ei olnud, aga kannatas sõita küll. Laskumisega kaotasin paraku kõik selle edu ära, mille tõusuga kätte võitlesin ja matk jätkus sellises üsna hajusas grupis edasi Ande poole. Andel koht 215. Seal juba kaks topsi jooki. Edasi Kuutse poole liikudes oli juba veidi väsinud tunne ja minust möödujaid oli ikka rohkem kui neid, kellest mina mööda sain. Mingeid erilisi gruppe ei moodustunudki. Kõik jäljed olid head kõvad, tuult ei olnud ja kellegi seljataga sõitmisega suurt midagi ei võitnud. Sõita oli raske, aga ilm oli ilus ja rada hea. Mõtlesin, et 200 sisse ma ilmselt ei saa ja siis ei ole palju vahet, kas ma olen 210 või 290 või veel tagapool. Et võtaks lihtsalt rahulikult ja naudiks ilusat ilma. Paraku ei tahtnud see plaan kuidagi õnnetuda. Kui ikka numbriga mees eespool on, siis lihtsalt peab järgi kraapima ja jätkasin samas tempos. Peebul läks esimene geel ka sisse, aga laskumisega hävisin jälle päris korralikult. Palul 245. Seal kaotasin geeli manustamise peale veidi aega. See ei tahtnud kuidagi pakist välja tulla ja nii ma siis närisin seda pakki kuni moosi seest kätte sain. Selle ajaga oli üks kamp jõudnud ca 100m eest ära ja asusin neid taga ajama.Palult edasi oli rada jäisem ja ka minu suusk libises seal päris hästi. Jõudsin neist kenasti mööda, aga tulid kõik järgi ja maha suurt ei jäänud. Enam-vähem sama seltskonnaga kraapisime lõpuni välja. Mõne saime kätte, mõni läks mööda. Lõpuks koht 239.
Eks ma oleks muidugi tahtnud ikka sinna 200 sisse, aga ei saa öelda, et ma eriliselt pettunud oleks. Lihtsalt nii ilus ilm ja hea rada oli, et koht polegi oluline. Aeg ei olnud ka just kehva. 7min parem kui eelmisel aastal. Paraku võitja aeg oli 18min parem nii et kaotus võitjale oluliselt suurem. Lisaks tundub, et nende lumiste talvedega on jalgratturid, jooksjad ja igasugu muud sportlased suusatama õppinud ja nüüd siis tunglevad seal esimese 200 sees.
posted by mno @ 23:20
<< Home