orienteerusin
Siia pole väga ammu enam mingit spordijuttu tulnud. Mitte, et ma trenni enam ei teeks, aga võistelnud väga ei ole küll. Jama selles, et kevadiste jooksudega õnnestus vist vähe üle pingutada ja nüüd kannakõõlused jupsivad. Jooksu alguses on kanged, siis vahepeal on päris ok, aga kusagil 15km-ga hakkavad jälle tunda andma ja järgmine hommik ka kanged.Anyway, teisipäeval 40km ratast, kolmapäeval 15 jooksu ja siis eile ostustasin, et võiks Aegviitu orienteeruma minna. 31 kraadi ja päris raske rada. Alustasin rahulikult, aga 9-st 10-sse punkti mingi 2km läbi metsa ja mägede ronimist võttis ikka päris läbi. See kolmapäevane 15 oli ka tuntavalt jalgades sees. Ei mäletagi, et mingi varasem orienteerumine nii raskelt oleks läinud. Pulss üle 180, mäest üles kõndisin, tasasel ikka sundisin ennast jooksma. Õnneks palju vigu ei teinud. Lisaks astusin veel mesilaste pessa, kust just enne veel keegi oli läbi läinud, niiet mesilased olid asunud maa-ala kaitsesse. Joosta seal ka ei saanud, mingi 3-4 litakat sain kohe ära. Mürgi vist higistasin lihtsalt välja. Peale lõpetamist veel tiba valutas, aga täna pole enam jälgegi. Lõpus oli juba veidi jahedam ja sain ennast jälle jooksma. Pärast kallasin kohe liitri jooki sisse. Aegviidu poest jäätis ja pudel Borzhommi. Need läksid ka. Siis hakkas juba vähe parem tunne tekkima.
Praegu ma manustan hommikuti mingit Flexit pulbrist jooki. See peaks igasugu liigestele ja kõõlustele hästi mõjuma. Eks paistab, kas saab sügiseks paremaks. Kui ikka ei saa, siis tuleb vist rullsuusad osta, aga siin Tallinna lähedal pole head tõusude-laskumistega rada. Tasasel paaris lükkamine läheb vähe igavaks.
Suvise hooaja põhiline spordiüritus saab toimuma augusti alguses Saksamaal, kus team LupusEST esindab oma kodumaad formation skydivingu world cupil. Enne oli lootus, et ehk iirlastele ikka ära paneme, aga neid sunnikuid enam nimekirjas ei ole. Nüüd on ainsaks lootuseks türklased.
http://www.epcwc2011.com/
posted by mno @ 10:33
<< Home